Mentorit  inuusuttut pitsaasunik takusassittarpaat

Kalaallit inuusuttut Danmarkimi imminnut inissinniarneranni unamminartut amerlasinnaasaqalutillu assigiinngittaqaat. Inuusuttutut inersimasutullu pitsaasumik inuuneqalernissamut aporfiusartut pingaarnerit ilagaat imminit ilimagisaqaranilu imminut upperinnginneq.

Danmarkimi meeqqanut, inuusuttunut ilaqutariinnullu suliniutini pisortaq Jeanne Funch Asmussen naapertorlugu inuusuttut isiginiarnissaat inuusuttuunermiillu inersimasunngulernermut ikaarsaariarnerisa patajaallisarnissaat peqqutissaqarluarpoq.

“Inuusuttutut inuunermut ilaapput toqqaasariaqartarnerit, inersimasutut inuunissamut sunniuteqartussat. Tamanna akisussaaffittut oqimaatsutut misigineqarsinnaavoq, najummatsernarsinnaallunilu pissuseqarfiginissaa ajornakusoorsinnaasarluni, minnerunngitsumik inuusuttunut naapittakkatsinnut inuunerminni arlalinnik aporfeqartarsimasunut tunngatillugu. Aporfiusinnaasut inooqatigiissutsimut, kulturimut, oqaatsinut ilinniagaqarnermullu attuumassuteqarsinnaapput, arlallillu peroriartornikuupput ingerlalluarniarnerannut inuunerminnilu periarfissaannut akornusiisumik. Tamatuma inuusuttutut inuuneranni atugarlioqqajaalersisinnaavai, arlallillu ’orlusarput’.”

Nuanninngitsumik imminut oqaluttuarisarneq akornutaasarpoq

Nammineq pisinnaasat upperinnginnerat aporfiusartut pingaarutillit ilagaat, tamannalu arlalitsigut sakkortuseriartarpoq Danmarkimi nalinginnaasutut pitsaanngitsunik ilimasuuteqarfigineqarnermik naapitsigaanni. “Inuusuttut arlallit naapittarpakka oqartut, takorluukkamik arlaannaannilluunniit iluatsitaqarsinnaanertik upperinagu. Imminut oqaluttuarineq taamaattoq illuanut saatinniarparput,” Jeanne oqarpoq.

Tapersersuineq asannittumillu ajattaaneq

Suliniummi ’Sulummi inuusuttut tamarmik mentoritaartarput, piffissami sivisunerusumi ingiallortigisassaminnik. Jeanne oqaluttuarpoq:

“Inuusuttunut suliniutitsinnit allanit takusinnaavarput, qanoq pingaaruteqartigisoq inuup ataatsip aalaakkaalluni inuusuttup pitsaasumik imminut paasinissaanik pilersitsiartuaaqataasinnaanera. Inuusuuttut ingerlaavartumik tapersersorneqarnissartik aammattarli asannittumik ajattarneqalaarnissartik pisariaqartippaat. Inuusuttunut kalaallit arlalinnut nammineq sapinngisat pikkoriffiillu isiginiarnissaat sapiissuseqarnissamik piumasaqaateqarfiupput.”

Nuka Abelsen 48-nik ukioqarpoq namminersortutullu kommuninik namminersortunillu ilaqutariit kalaallit pillugit suliani sullissisarluni – saniatigullu Ole Kristian Lyberthimut mentoriuvoq. Ole Kristian 24-nik ukioqarpoq Københavnimilu teater-, event- og av-teknikeritut ilinniarluni – ilinniagarlu taanna Nukap tapersersersuineratigut aallartippaa. Nuka aamma Ole Kristian sapaatip-akunneranut ataasiarlutik naapittarput, sapaatip-akunneranullu arlaleriarlutik oqarasuaatikkut oqaloqatigiittarlutik.

Nuka oqaluttuarpoq: “Suliassama ilagaat Ole Kristian nammineq nukittuffimminik takunnissinnaalersissallugu, nukittuffippassuaqarporlumi. Aammali aporfigisartagai peqatigalugu alapernaasertarpakka. Ole Kristian upperivara, isumaqarpungalu tamanna nammineq malugisinnaagaa. Ole Kristiaap kakkanniarfigisussaanngilaanga, uangalu uparuartornavianngilara. Ole Kristiaap aqqutigisassaa pillugu isummersornikuunngilanga; siunnersuutikkut eqquinerliorsinnaavunga. Kisianni inuunermini toqqagaasa kingunerisinnaasaannik nalilersueqataasinnaavunga.”

Nuka Ole Kristiaallu akunnerminni imminnut ilumoorfigeqatigiilluinnartarput. Nuka oqaluttuarpoq: Ole Kristiaat oqarfigisariaqarnikuuara qapoqatigiittarfiunata. Tusarnaarusuppunga, kisianni aamma siumut ingerlasariaqarpugut. Nikallunganeq nikallungangallarnerlu ajunngillat nukissanik katersilluni, ilumiutut pequlialluni uninngaannartoqarsinnaanngilaq. Allatut ajornartumik makeqqittoqartariaqarpoq ingerlaqqillunilu.

Ole Kristiaap ilumuussuseq toqqartumillu akunnerminni pissuseqartarneq iluarivaa:

“Nuka tusarnaartarpoq, aammali eqqaasissinnaallunga nammineq akisussaaffeqarninnik, uumisaalaarlungalu ilaanni oqarsinnaasarluni imminut nalliigiunnaaqqullunga. Kisianni nalunngilara taama uannut oqartartoq uannut iluaqutaasussanik iliornissannut kaammattorniarlunga, tamatumalu kingunerisaanik nikeriarlungalu ineriartortarpunga. Sorpassuit suliarisimanavianngikkaluarpakka Nukap tinnerseralaartanngitsuuppanga.”

Mentoriullutit inuusuttumut pingaaruteqarluinnartumik inissisimarusuppit? Una tooruk

 

Forrige
Forrige

Ukiumoortumik nalunaarusiarput naqereerluni saqqummerpoq

Næste
Næste

Meeqqat pillugit suliani illersuisoqartitsisarnerit amerleriarujussuarput: