Namminneq kajumissutsimikkut sulisut nunanit tamalaaneersut Nanortaliliassapput 

Namminneq kajumissutsimikkut sulisut inuusuttut aqqaneq-marluk tikilluaqqunissaannut Nanortalik piareersaleruttorpoq. Namminneq kajumissutsimikkut sulisut aasaanerani atuanngiffiup nalaani sapaatip-akunnerini pingasuni illoqarfimmi meeqqanut inuusuttunullu sammisaqartitsinernik aaqqissuussissapput. ”Misigisaq nuannissaqaaq”, taama oqarpoq Kommune Kujallermi sunngiffimmi sammisaqartitsinermut pitsaaliuinermullu pisortaq Samuel Simonsen, qilanaaralugulu ’Camp Nuan’-ip ingerlanerani Nanortallup illoqarfittut kulturinit arlalinnit naapiffiulernissa. 

Inuusuttut Nunatsinneersut Danmarkimeersullu saniatigut namminneq kajumissutsimikkut sulisut Hong Kong,-imeersut, Serbiameersut, Mexico-meersut, Tjekkiameersut Polenimeersullu peqataassapput. ”Nanortalimmi innuttaasut taamaallaat kalaallisut qallunaatullu oqaaseqartuupput, taamaammat allanarniarpoq tassanngaannaq Kineseritut, Polenimiutut Tuluttullu oqaluttunik tusaasaqalernissaq, neriunartumillu aamma ilikkagaqalaarnissaq. Misigisaq meeqqanut nuannissaqaaq, tamanna qularutiginngilluinnarpara”, Kommuni Kujallermi sunngiffimmi sammisassaqartitsinermut pitsaaliuinermullu pisortaq Samuel Simonsen oqarpoq. Samuel maanna ’Camp Nuan’-ip  sinaakkutigisassai inissinniarlugit arlalinnik piareersaateqaleruttorpoq. Namminneq kajumissutsimikkut sulisut kollegiami ineqartinneqassapput, atuarfik sammisaqartitsivinngortinneqassaaq, arsamik pinnguaatinik, qitinnermik pilersitsillunilu sammisassanik ingerlatsivinngorluni, aammattaaq kulturimut tunngasunik unnussiuaartitsisoqartassaaq, Nanortalimmi innuttaasut tamarmik aggersarneqarlutik, nerisassanik sassaalliiffigineqarlutik, aammalu sammisassanut pinnguaatinullu namminneq kajumissutsimikkut sulisut nunaanneersunut peqataasinnaallutik. 

Aasaanerani katerisimaartitsineq tassaannaanngilaq sapaatip-akunnerini pingasuni sammisassaqarfiulluartumik aasarsiorneq, taama isumaqarpoq sunngiffimmi sammisassaqartitsinermut pitsaaliuinermullu pisortaq Samuel Simonsen. ”Sapaatip-akunnerini katerisimaarfiusuni immersorluarneqassaagut meeqqat inuusuttullu qanoq pitsaasumik sammisassaqartittarsinnaanerinik isumassarsiorluta, maanimi meerarpassuarnut illoqarfimmiiginnartunut sammisassaalatsisoqarsinnaasarpoq”. 

Namminneq kajumissutsimikkut sulisuinnaanngitsut meeqqat inuusuttullu Nanortalimmiut sammisassaqarfiulluartumik misigisaqarfiulluartumillu aasarsiornissaat isumagissavaat. Aammattaaq Nanortalimmi innuttaasut peqataaniarlutik nalunaarsinnaapput. Samuel Simonsen oqaluttuarpoq: ”Illoqarfimmi paaqqinniffinni tamani skærminik nivinngaanikuuvugut, taakkunuunalu innuttaasut namminneq kajumissutsimikkut sulisussatut nalunaarnissaannik kaammattorlugit. Illoqarfimmi meeqqat inuusuttullu puigugassarinngisaannik aasarsiortinnissaannut kikkut tamaasa pisariaqartippagut. Suliassat ilaagaat nerisassiorneq, pinnguarneq aamma illup iluani silamilu sammisaqartitsinerit pilersaarusiornissaat”. Qujanartumik tapersersuisut amerlaqaat, minnerunngitsumik inuusuttunut klubbimit, tassami inuusuttut klubbimi nipilersoqatigiittartut ’Alummiu’ sungiusalereernikuupput, illoqarfimmi ’Camp Nuan’-ip ingerlanneqalerpat  appisimaarluarsinnaajumallutik. 

 Piviusut: ’Camp Nuan’ ingerlanneqassaaq Nanortalimmi 11. julimiit 1. augustimut. Aasarsiortitsineq aaqqissuunneqarpoq Kommune Kujalliup aamma Kalaallit Meerartaasa suleqatigiinnerisigut. 

20. junimiit 11. julimut Kullorsuarmi aasarsiortitsisoqassaaq. 

Forrige
Forrige

Folkemødimi takuss…

Næste
Næste

Kiserliorunnaarnissamut aqqutissaq